Trip.ee

0 päev
Kulud
6300.- lend HLL-DLL-HLL
1700.- Lend Delhist Cochinisse ,ja Goast Delhisse
500.- Delhi – Varanasi – Delhi rong 2 AC
800.- kindlustus + tôrke + pagas
1000.- viisa

1.päev.
Tallinn-Helsingi-Istanbul-New-Delhi
Sedasi siis. Istun kitsaste Tyrkish Air econom class istmete vahel ja üritan ´möödunud´ meelde tuletada. Kavakohaselt kl.8.00 paiku hommikul väljub Vikingi reis Tallinnast Helsingisse. Laev jõudis sombusesse Helsingisse õigeaegselt. Vihma – pigem lörtsi – tuleb taevast ja ma astun nagu vana olija(tulija) sadamast keskuse poole. Tegelt olen esimest korda Soomes ,aga teoorias olen tugev :). Uurisin mitu aega Google kaarte ja sellest oli tõepoolest kasu. Ega seal tegelt ei saagi eriti mööda minna. Keskuse poole sildid väljas ja kui olin keskel(12–15min) siis sattus kohe silma tourist info, ning sealt ilusasti juhatati raudtejaama ,kust lennujaama poole iga 15 min. tagant buss nr.615 käib. Raudteejaama jõudsingi umbes 10 minutiga ,buss ootaski mind ja umbes 40 min. pärast terminal 2 ees bussi uksed avanesid(4 EUR – bussipilet).
Terminalis 2 kutsuti mind kohe chekkima lendu ,kuigi selleni oli veel 2.5 tundi aega . Chekisin ja sain ka samas kinnitust ,et mu kindlalt üle 5 kg. kaaluva seljakotiga ei teki probleeme lennukisse sisenemisega . Vedelad asjd ilusasti enne turvakontrolli asetsevatesse kotikesse ja ´-NO PROBLEM-´ . Ma kui vana lendur ,kes harjunud läilade eurosöökidega uljalt raputasin kogu pipra- ja soolalisad toidule ,mis oli tegelt niigi üpris vimma ,aga harjutamine teeb meistriks – olen ju teel Indiasse.Pean veel ära märkima ,et ükski türklame kes istusid mu kõrval ei sõõnud kala (oli soolaforell või lõhe). Õnneks endal oli kõht täis ja ei tekkinud kiusatust kala endale paluda.Hetkel siis kogu info ilmselt – hakkame varsti maanduma ,eks näe edasi…
Istambulis hullumaja. Lend millega ma maabusin tuli suht õigel ajal ,aga kuna siin käib veel inimvedu bussidega lennuväljalt ,siis võtab se aega ja mul oli järgmise lennuni omast arust piisavad 1t15minti ,aga võta näpust. Praktiliselt pidin jooksma (peaaegu) aga ikkagi jõudsin turvakontrolli ,kui buss oli ees ja juba järgmine rahvas mingile lennule regamas. Seks ajaks kui ma turvaväravatest läbi läksin ,oli buss rahvaga juba läinud.
Aga neil bussipuudust ei paista olevat ,kohe oli järgmine tühi buss platsis ja ma üksinda passisin seal 10 minti ,et lõpuks VIP´ina uhkes üksinduses saabuda. Karastusjook jäi ostmataja, suits tegemata ,üleni ´seebine´ja parajalt vihane türklastele. Ligi 7 tundi vastu pidada. Lennukis veel enne väljumist sain halastajaa-stjuardessilt pudeli vett – hiljem ,juba lennu ajal ajati esimesena vanker jookidega . Tuborg sobis hästi! Nii et kui soovite rahulikult seigelda ,siis varuge lendude vahele pikemad vahed – eriti lõunamaades.
Üritasin magada ,kuid se ie tulnud kuidagi hästi välja. Tagaismetel lällutas hindude seltskond ,viskasid nalja et pool lennukit irnus. Hiljem ka selgus selle hea tuju põhjus – tuli tehtult kuri tädi lennuvormis ja varsti oli tal pooltühi pudel mingit alkoholijooki näpus. Jäid vahele nagu baaris oma jookide tarbimisega :) Aga asja lahendus oli veelgi huvitavam – varsti ilmus sama tädi teiste stjuardessidega kes tõid selle leitud joogi juba topsidesse serveerituna ja toonikuga lahjendatult. Puudus vaid jää ja sinrunitükid sees .Mingi hetk tundsin ,et kõrvad jälle kinni ja naaber teatas ,et oleme pea kohal.

2.päev
New-Delhi
Juba maandumise ajal(kl.4 paiku) märkasin ,et linnatuled on kuidagi hämaras. Hiljel selgus ,et kogu linn on mattunud tolmu sisse. Mingi aeg hakkas isegi hammaste vahel krigisema. Aga positiivse suhtumisega – nagu ma olen -leidsin ,et ilma selleta päike kõrvetaks halastamatult enam. Aga tagasi lennujaama .Lennu ajal jagati registreerimise blanketid – oli võimalus enne passikontrolli juba ära täita. Ei midagi erilist – on vajalikud ka reisi ja viisa andmed. Sama kehtib ka lennukist väljumisel jagatavatele nn.terviselehtedele. Enne passikontrolli on veel tervisekontroll – näeb välja samamoodi ,mingite (ilmselt infrapunaste) kaameratega jälgitakse leti taga olijaidd. Suure ekraani peal on värvilised inimesed – katmata kehaosad punased. Eks nad tea ,kui punane peab olema , et tekitada kahtlusi. Peale tervisekontrolli siis mainitud passikontroll. Ametnikud on ennasttäis ja väga heal arvamusel oma tööst . Inimest üldsegi ei vaadata – passib paberit ja passi – lehitseb tühje lehti – pole tal kiiret kuskile. Jätsin kogemata oma lehel märkimata lahtri reisipõhjusest ,kuna polnud lahtrit “Tourism” ja siis ta korra lalises – milles oli raskelt arusaadav küsimus visiidi põhjusest. Suur oli kiusatus öelda ,et relva ja narkokaubandus aga võtsin kokku ja alul tegin kergelt arusaamatu ning siis kõige tõetruuma rõõmuväljendava grimassi ja pea et hüüdsin “Helllou”. Mees jäi mu rõõmuküllast siirast naeratust hetkeks silmitsema ja lõpetas ise ankeedi ära. Oleks seal olnud lahter “hull” ,et Indiasse omapäi ronin ,oleks ta sellesse linnukese pannud.
Formaalsused täidetud ja aeg ruupiaid hankiida. Pank lennujaamas pidi suht norn.kursiga olema ja kõhklemata võtan end järjekordsesse sappa. Juba enne mind üleelmine kunde vaatab imestunult ja arusaamatu pilguga küll kursside tablood ,küll saadud raha.Selgus ,et võetakse veel ja mitte vähe mingeid teenustasusid. Siis ei vinnanud täpselt vaadata ja hetkel see paber kotis ja koti peal läpakas .Et hiljem vatan. Raha tasub vvahetada vähehaaval ,et mitte tekitada suurt segadust ruupiatesse – neid on tõepoolest palju erinevaid käibel. Kui te mõnes teises kohas ei saa hea kursi järgi vahetada ,siis lohutage end sellega ,et kaotatud raha oleks te nagunii mõnele murjamile jätnud :)
Olles lugenud palju jutte sellest kuidas turistidel krahmatakse kotid lausa käest ja viiakse suvalisse hotelli olin valvel. Väljusin ilmselt mingist kõrvaluksest ,sest ühtegi tülitajat polnud . Enne seda veel seisis terve armee auto(või muu asjanduse)juhte siltidega (ala mr.Smith) ,aga kui väjas olin polnd ei kedagi. Mõtlesin siis ,et jalutan pisut oma esimese vaatamisväärsuse poole. Kodutöö oli tehtud ja aimasin kuhu poole liikuda (tegelt seal polnudki linna poole teist teed)
Valisin (tahtmata) selle poole teed kus ka autod ja muud liikusid linna poole. Iga 7–10 sek. tagant (kell oli umbes 5 hommikul) hakkasid samas suunas linna poole liikuvad tühjad ja pooltühjad sôiduvahendid pakkuma oma abi. Kui sain aru ,et varsti mind tiritakse vägisi mingisse motorikshasse ,otsustasin teepoolt vahetada. Sain mingi aeg vabalt liikuda. Lennujaam on üldiselt indude turvatuim ala . Politsei (vôi olid need sôjaväe üksused) kordonid seisavd môlemal pool teed – ônneks mind keedi neist ei tülitanud. Liivakotid ja kuulipildujad olid puudu :)
Teisel pool teed astudes avastasin mingil agal väikseid lôkkeid. Lôkke ümber istuvad inimesed ja vestlevad ilmselt väga aktuaalsetel teemadel. Mind nähes jutud katkesid . Arvasin ,et tegemist on meie môistes asotsiaalidega ja tundsin oma turvalisust puudutatuna. Neid kohti oli palju – inimesed istuvad väikese lôkke ümber ja vestlevad.
Mingil hetkel tundsin ,et huvi mu persooni vastu on tôusnud .Ei ole kindel kas neil (nn.asotsiaalidel) on omavahel mingi kommunikatsioonivahend olemas ,aga kônelejaid hakkas vôsa vahelt voorima. Nende jutust ma ei saand môhkugi aru
Tekkis kôhe tunne.
Ma ei tea millega need kodanikud seal hommikutundidel tegelevad – oli pisut jube ja ma otsustasin ikkagi teisele poole teed ronida ,et mône rikshaga edasi liikuda sihitud kohta.
(moto)Riksha on vähemalt minu jaoks ideaalne sôiduvahend.Kohe oli platsis ka kodanik ,kelle unelmaite sooviks oligi mind sôidutama vaatamata ebatraditsioonaalsele turistile marshruudile.
Kell oli 5 hommikul ja elu hakkas Delhis käima. Vähemasti tundus nii . Chhatarpur mandir oli esimene koht mida kavatsesin vaadata .Koht ise asetseb Delhi lõunapoolsel piiril ja lennujaamast oli sinna pisut lühem maa kui kesklinna . Rikshajuht sai kohe aru kuhu vaja ja kuna reisituhinas unustasin endale vee osta ja pangast anti suured kupüürid siis pidime ka kuskilt läbi käima .See oli juba teine ekstriimkogemus .Mõtlesin küll ,et ma siin urgaste vahel ära kaon ei pane keegi tähelegi. Tänavad pimedad ja räpased ,inimesed magavad kus juhtub .Kes ärkavad ja tegelevad hommikutualetiga – kes juba ärkvel avab oma söögiurka ja soojendab seal ollusi , mõned liiguvad oma täis träni kärudega – ühesõnaga linn ärkas ja turistile see pilt ei ole meeltmööda.
Need pildid mis ma enne sellest hindutemplite kompleksist nägin ei vastanud ülde sellele mida ma nägin. Muidugi see võis olla tingitud ka sudust, varajasest hommikust ja mu emotsionaalsest seisust ja ootustest. Kujud olid ikka samad aga puudus valgus ja hiilgus . Seal templite läheduses asuvad ka mingid telklaagrid kus inimesed ja loomad üheskoos elasid .Loomadeks siis koerad ,kitsed ja lehmad ning hiljem lähedal asuvas pargis avastasin ka vöötoravaid ning kanalisatsioonikraavides rotid. Templi juurres asetseva telklaagri juures märkasin teiste pühalehmade seas ka ühte kelle seljas kasvas jalg .Tegin sellest ka pildi ja panen selle üles YouTube kui koju jõuan ja ripin videod ära. (link) .
Sealsamas umbes paari kilomeetri kaugusel asetseb ka teina vaatamisväärsus – moslemite Qutub Minar. Kuna maa nii väike ,siis plaanisin juba enne sinna jalutada . Google kaartidel paistab kõik nii selge ,aga tegelikus hoopis teine .Hea et tee peal olid sildid üleval ja sain nende järgi orienteeruda . Vahepeal oligi mingi rohelust täis park kus sibisid ringi vöödilised oravad ,paabulinnud ja varese ning haki vahelised linnud. Pargis eneses olid ka mingid varemed aga aktiivseid lahtikaevamise jälgi ma küll ei märganud. Inimesed kes pargis tempoga liikusid paistsid olevat tervisehuvilised ja mõned tulid ,et loomadele sööki tuua. Siin reisikirjas ma ei taha eriti vaatamisväärsuste hindamisel peatuda. Nendest on netis niigi palju pilte ja juttu – jäägu see iga enda jaoks.
Järgmiseks jäi ette umbes 10 km. kaugusel asetsev Lotose tempel – selleks juba võtsin riksha ja sain ka esimese hullumeelse Delhi liikluse kogemuse kuna varahommiku liiklus oli suht normaalne. (link) Üldiselt kui vaatad rikshast välja teeveerel toimuvat elu pole hullu ,kui välja arvata pidev signaalitamine. Kui hakkad jälgima liiklust siis võid infarkti saada. Üksikud valgusfoorid seisavad kui dekoratsioon ja kui miski sunnib juhti peatuma ,siis on see teise auto tagaots või liiklusereguleerijaja mõnes suuremas ristmikus nad seisavadki. Kiirusepiiranguid ei tunta ,surutakse endid sellisteste pragudesse vahele ,et riksha gabariitidest pole ohutu välja ulatuda isegi sõrmepaksuselt. Kes suurem sellel ka õigusi rohkem paistab olema Delhi liikluse reegel.
Lotose tempel osutus halliks betoonihunnikuks ja mis pealegi oli suletud. Kuna tundsin juba väsimust ,siis otsustasin siiski mõnes guesthousis enne rongisõitu jalgu puhata. Sama riksha ootas mu ära ja sõit jätkus kesklinna  – Main Bazari poole. Liikluse hullusele lisandusid ka ummikud.

Tere.
Oli nii kiire aeg ,et täna sain esmakordselt peale reisi sisse logitud.(isegi parooli olin vahepeal unustanud :)) ). Päevikut kavatsesin pidada reisi ajal ,et ei jääks miskit kaotsi . Tehnilistel põhjustel jäi see kahjuks ära. Nüün kavatsen hakata tasapisi taastama üleelatuid hetki abiks videod ja pildid milled kavatsen ka üles panna nt. YouTube keskkonnas.
14.02.2010.a.