Trip.ee

Hea ülevaade, meeldivalt palju kasulikke linke, võibolla natuke liiga palju pilte ;)
Veel aasta tagasi sai ise seda GPS-vastuvõtjat tikutulega otsitud. Mingi 2000 EEK eest olid meie poed nõus seda isegi Eestisse tellima samas kui USA netipoed mingi 1100–1200-ga pakkusid. Meeldiv näha et ses osas on asjad arenenud.

Hea ajaviiteks ja mõtete kogumiseks, kuhu minna.
P.S
Myrdali viis ka ratta- ja matkarada, kas selle eest ka maksta tuli ja kuidas see 20 km ja 864 m. kõrguste vahe tundus. Keskmine oleks 4,3% tõus, kuid vist oli järsemaid kohti.

Tere, Alar.

Vot milline kokkusattumus. Eelmine kord käisime sama bussiga, nüüd lihtsalt samal ajal. Siiski meie sihiks oli Põhja-Norra ja Teravmäed. Ja laptopi ja kepsu asemel saime ka paberkaardiga ilusti hakkama. Meiegi reisust on miskit netis väljas:

http://www.ut.ee/…eravmaed.pdf (jutt) ja
http://ww.ut.ee/…d/teravmaed/ (pildialbum)

Eks siis 12 aasta pärast jälle.

Sarnane reis sai tehtud mõned aastad tagasi: http://www.pbase.com/kersti/norway

Paari aasta tagune reis on nüüd üksikasjalikult kirja pandud ja koos mõningate fotodega üleval e-raamatukogus: http://e-raamatukogu.com/ nime all “Fjordide ja mägede kuningriigis”. Marsruut lühidalt oli: Lillehammer – Trollitee – Alesund – Hellesylt – Geiranger – Briksdal – Borgund – Bergen – Oslo.

P.S. Aitäh, Alar, Sinu reisikirjast oli abi!

Nu ronin siis ka siia reisikirjade rubriiki, aga mainin ära, et sai ära tehtud üks pisikene lennureis Norrasse nädalavahetuseks ja seiklusi jagus kole palju tervele perele, alates Pärnu linnast Riiani. Alustades puruks rebenenud rehvist, Riia sõbralikust liiklusest jne… kuni lennukist mahajäämiseni. Aga kõik oli ilus ning kena, sest tänu vanajumalale või kes ta iganes sealt pilvepiirilt meid piilub, jõudsime me Trondheimi lennujaama asemel hoopiski Oslosse.
Edasi siis teekond Oslost Trondheimi (auto- ja meid lennujaamas ootava tuttavaga).
Keset hommikut hakkas tunduma, et norrakad ilmselt suplevad rahas, sest mitte üheski kämpingus sa pole nädalavahetusel (öösel) teretulnud, aga no vahet pole. Keset hommikut, kui olin juba suutnud vist kakskümmend korda autos tukastada, otsustasid ka mehed, et aitab seiklustest- põõname autos. Öeldud, tehtud! Ca kell kaheksa ärkasin üles mingis tundmatus looduspargis meeste norskamise peale (meie pere piigat see vist ei sega, tema magas rahulikult edasi) ja mulle hakkas tunduma, et ma olen nagu autos vedelev liigendnuga, mis pole ammu õlitatud. Vältimaks meeste “norskamiskoori” tuli mõte, et elustaks pisut oma konte. Uurisin pisut ümbrust ja kogemata sattusin seenesoonele- kaseriisikad (karvaääred) hordidena kasvamas. Päris kena pisike kotike sai neist täis ja õhtune seenesoust tuli ka päris hea :P
Oslost- Trondheimi teekond( ca 500 km ja pisut ringiga kah):
pole sõnu, ilus ja veelkord ilus! Mäed, meie pere nõrkus. Trollimäge pisut pelgasime piigaga (tütar), aga seekord pingi alla ei roninud kumbki: http://www.trollstigen.net/index2.php . Kõik sai ära vaadatud. Nii üles kui ka alla.
:P
Trondheimist:
Põgusa pilgu läbi armas ja kodune linn. Kõige sügavama mulje jättis miskipärast tervele perele pühaüritus siin (ilmselt sattusime pühapäevase tänupalve ajal): http://et.wikipedia.org/…si_toomkirik
Miks? Ei tea… Pole meist keegi “paduusklik”, aga soovitame läbi astuda.

Ja teemat kokkuvõttes: teenindus oli super, öömaja vist tundus olema kümnetärnine (ka autos ööbides, sest ka WC oli auto kõrval).

Ainuke mure, mis meid piinama jäi, et kas oleksime pidanud peale Põrgu rongijaama uuesti Nidarosi Toomkirikust läbi käima või mitte?
;p

“Elame, näeme!” ütles binokkel ja suri ära.

Millal Sa käisid ja ei saanud nädalalõpul ööbimiskohta? Mul ka nädala pärast minek ja siit saadud info põhjal, kus väidetakse, et väljaspool hooaega pole mingit probleemi, polegi öömajaga tegelenud. Kas siis tõesti polnud kohti kämpingutes ja ei leidnud vabu hytte?
P.s. kuidas oli trolliteel autosõit?

Probleem oli selles, et oli öine aeg.

Paanikaks pole põhjust Kulgeja. Meie reis toimus 28.08– 31.08.
Anna parem teada, millisest suunast liikuma hakkate ja kuhu poole?
Trollitee oli vahva, tasub ära käia ja kui sinna ronid, siis kuula auto häält- bensukulu on nii nähtav kui kuuldav.
;P
Meil hakkas sellest VW Passatist igatahes kahju.

Aeg maha ja tuld Kulgeja, saad hakkama.

;)

Meie planeeritud trajektoor on Molde-Alesund-Moskog-Balestrand-Lom-Grotli-Stryn-Geiranger-Molde, nii et Trollitee on ülalt alla. Natuke kahtlane on veel Balestrand-Lom(road 55), et kas rendiauto VW jettaga on see läbitav või peaks marsruuti muutma? Kas kellelgi on kogemusi selle tee läbimisel?Aeg 3 päeva, kas järsku liiga pikk teekond planeeritud, oskamata arvestada sõiduolusid? Aitähh vastajatele ette!
See on kolme päeva planeering.

Nu ma uurisin pisut kaarti jälle. Trolliteelt sõidate alla jah. Ehk ongi põnevam, endalgi tekkis korra mõte, et võibolla oleks allasõit vahvam olnud. Ei oska “kommentaarida”. Tuled tagasi, räägid, kuidas muljed.
:P
Teekond tundub olema tõesti pikk, aga kui sa viitsid siit kaardilt jälgida teekonda Oslost Trondheimini(E6): http://maps.google.com/maps?…… , siis ma võin sind lohutada, et pole hullu miskit. Näha ja vaadata on küll ja veelgi…
Balestrand-Lom(road 55) teekonna kohta ei oska kosta miskit, ehk teadjamad täpsustavad, aga teeolud meie marsruudil olid küll viimasepeal.

Mõned mäletuskillud teelt 55. Kasutatud transpordivahend-Opel Astra Caravan, 1,7D,
läbisõit 40tuh.km (st. suht.uus).
Balestrand-Sogndal tavaline norralik tee vaadetega Sognefjordile.
Sogndal – Gaupne on juba huvitavam. Vanaegne laiendamata teelõik. Kaks sõiduatot teineteisest mööda ei mahu, seetõttu on rajatud iga ~500 m järel möödumistasku. Vajalik hoolega jälgida teed,et mitte sundkorras tagurdamist harjutatda, sest sealse kombe kohaselt taskule ligemal olija tagurdab sinna. Mina sõitsin sellel lõigul hommikul kella seitsme paiku, seepärast tuli mõni üksik vastu.
Gaupe-Fortun jällegi tavaline teelõik kaunite vaadetega Lusterfjordile.
Fortnist alates läheb põnevaks. Oootamatult on tee peal justkui sein, niivõrd järsk on tõus mäkke ning edasi serpentiin mõnesajameetriste lõikudena. Tõus 1000 meetrile ehk esimesele platoole võttis aega ~15 min. Vaade on HINGEMATTEV. Koha nimi on Oscarshaugen. Edasi on tõusu märgini 1434 meetrile merepinnast. Olete jõudnud Joutunheimeni platoole, kus oleks mõttekas ringi vaadata. Käeulatuses on Norra kõgrgiemad tipud ( ~2,5 tuh. m.), mis pooleteise kilomeetri kõrguselt platoolt ei paistagi väga kõrged.
Edasi, kuni Lomini ei ole midagi erilist eelneva või tulevaga võrreldes.
Geiranger on muidugi kogu teie reisi rosin!

Head reisi.

Nüüd siis käidud. Esimestel päevadel kallas vihma nagu ämbrist ja esimese päeva käeharjutus oli tee nr. 13 allaminek lühikestest serpentiinidest Dragsvikki http://www.visitnorway.com/en/Product/?…
Järgmisel päeval tee nr. 55, mida killustasime praamisõiduga Urnesesse, kus vanim Norra puukirik, pärast seda tundmatu kitsas tee mööda fjordi serva kuni jälle ühines tee nr. 55-ga, ja siis mäkke peale Fortunit ja läbi Jotunheimeni.
Kõige adrenaliinirikkam ja ka ilusam siiski tee nr. 258 (Old Strynefjell Road) http://www.visitnorway.com/en/Product/?… , mille kohta fotod internetis vägagi eksitavad. Nimelt see tee oli koht, kus me kõik kogesime surmahirmu. Auke täis ja külgedelt ära vajunud, millel ainult osaliselt oli asfaltkate. Võib-olla äravajumise põhjus ka see, et sel aastal olevat Norras jaanipäevast saadik sadanud.Igatahes praktiliselt pilte ei saanud, kuna pea kogu aeg tuli pilve sees sõita ja nähtavus paar meetrit ette, peatuda ka ei saanud, kuna kahel pool rattaid polnud ruumi, kuhu jalaga astuda – kõik ära uhutud. Paaris kohas, kus oli võimalik välja tulla, sai tehtud fotod sellest imevärvikast taimestikust, mis katsid kaljusid.
Kui lähiajal aega, üritan ka mingi lühireisikirjaga hakkama saada.

Kahju kuulda kohe, et see imekaunist vaadet pakkuv tee nr 258 on siis nüüd nii halvas seisus… Ise käisin seal 2 aastat tagasi ja sain nii mõnegi kauni foto mälestuseks.
Siiski, meie jaoks tookord oli kõige adrenaliinirikkam sõit mööda teed nr 613. See lookleb mööda Nordfjordi äärt. Paaril korral oli tõus nii korralik, et kartsime alla tagasi veereda :) Samuti oli selle tee seisukord suht hull, kitsas ja auklik ja muidugi nähtavusest kurvi taha ei tasu Norra teedel unistada eriti:)

Sõitsime ka selle tee 613 läbi, kuid peale 258 tundus see täieliku euromaanteena – kitsas ja auklik küll, kuid ikkagi asfalt ja polnud hirmu, et auto vajub teelt välja.